MIS ON VAKTSINEERIMINE
Vaktsineerimine on organismi immuunsuse ehk vastupanuvõime loomine mingi haigustekitaja vastu selle haigustekitaja osakese ehk antigeeni sisestamisel organismi.
SOOVITUSED KENNELIST MINIREVALS
| 1. Esimene vaktsiin- DHPPi | 8 nädala vanuselt ( TEHTUD) |
| 2. vaktsiin – DHPPi | 12 nädala vanuselt |
| 3. vaktsiin MARUTAUD ( rabies) | 14 nädala vanuselt |
| 4. vaktsiin Leptospiroos | 5 kuu vanuselt |
| 5. vaktsiin Leptospiroos | 6 kuu vanuselt |
| EDASI JÄRGMISED 1. aasta pärast vt. passist kuupäev | võib teha juba kõik ühes vaktsiini |
MINIREVAL’s kennelis vaktsineerime kutsikaid esimest korda 8 nädala vanuselt viirushaiguste vastu.
TEIE KUTSIKAS ON VÄHEMALT 1 X ENNE KOJU MINEKUT VAKTSINEERITUD DHPPI viirustevastase vaktsiiniga.
See vaktsiin sisaldab kaitset:
1. koerte katku viiruse (CDV canine distemper virus, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega D),
2. koerte nakkava hepatiidi viiruse (CAV-1 canine adenovirus-1, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega H),
3. koerte parvoviiruse (CPV canine parvo virus, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega P)
4. kennelköha (kennel cough) tekitavate viiruste ning
5. paragripi (parainfluenza, vaktsiinikleepsul tähistatud tähtedega Pi) ja Bordetella bronchisepticavaktsiinid.
Esimesel 2 korral soovitab kenneli Minireval’s kasvataja (ka endine pikaajaline veterinaarkliiniku assistent- operatsiooniõde) kasutada vaid DHPPi vaktsiini. Seda seetõttu, et tegemist on kääbustõuga, kes mitmete erinevate vaktsiinide saamisel kutsikaeas, kui nad on kasvult väga väikesed, on osutunud tundlikumaks kui standardsuuruses koerad.
Paari nädala möödudes teha MARUTAUDI VAKTSIIN ( tehakse 1x aastas esimesel korral ning siis 1x 2-3 aasta tagant)
Eestis on levimas ka Leptospiroos. Selle vastu soovitan samuti vaktsineerida ja seda umbes 5 kuu vanuses. Vajalik on 2 korda vaktsineerida ning immuunsuse saab 4 Leptospiroosi enimlevinud tüübi vastu.
ÜLDISEMAT KUID OLULIST
Veterinaarseadus nõuab, et Eestis elav lemmikloom peab olema vaktsineeritud MARUTAUDI vastu.
Omanik peab tagama kutsika vaktsineerimise 21.elunädalaks. Eesti Väikeloomaarstide Selts soovitab koeri ja kasse vaktsineerida lisaks seaduses nõutud miinimumile ka teiste levinumate haiguste vastu.
Eesti riigi marutaudivaba staatust saame hoida vaid loomi regulaarselt vaktsineerides. Siinjuures tasub meeles pidada, et marutaud on surmav ka inimestele
Vaktsineerida saame ainult terveid loomi, kuna muu haiguse esinemisel ei pruugi loomal vaktsineerimise tagajärjel soovitud immuunsust tekkida. Selleks peab enne vaktsineerimist olema loomale tehtud korralik siseparasiiditõrje ehk soovitame anda 5-7 päeva enne vaktsineerimist ussirohtu.
MIS VAKTSIINID ON KOERALE VAJALIKUD?
Koerte katku viiruse (CDV canine distemper virus, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega C või D koerte nakkava hepatiidi viiruse (CAV-1 canine adenovirus-1, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega H),koerte parvoviiruse (CPV canine parvo virus, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega P)koerte parvoviiruse (CPV canine parvo virus, vaktsiinikleepsul tähistatud tähega P)kennelköha (kennel cough) tekitavate paragripi (parainfluenza, vaktsiinikleepsul tähistatud tähtedega Pi) ja Bordetella bronchiseptica vaktsiinid.retusemaseid koeri vaktsineeritakse ka koerte herpesviiruse vastu
Eesti riigi marutaudivaba staatust saame hoida vaid loomi regulaarselt vaktsineerides. Siinjuures tasub meeles pidada, et marutaud on surmav ka inimestele
Vaktsineerida saame ainult terveid loomi, kuna muu haiguse esinemisel ei pruugi loomal vaktsineerimise tagajärjel soovitud immuunsust tekkida. Selleks peab enne vaktsineerimist olema loomale tehtud korralik siseparasiiditõrje ehk soovitame anda 5-7 päeva enne vaktsineerimist ussirohtu.
KÕRVALTOIMED
Vaktsineerimisel, nagu iga ravimi kasutamisel, võib olla kõrvaltoimeid. Kõige sagedasem on lokaalne süstekoha turse, sügelus või valulikkus, mis möödub iseeneslikult. Harva esineb süsteemseid reaktsioone. Paari päeva jooksul võib tekkida seedehäireid, loidust, palavikku, lonkkamist. Kõrvalnähud on tavaliselt mööduvad, kuid mure korral võtke kindlasti loomaarstiga.
Kõige hirmutavam, kuid harvaesinev kõrvaltoime on anafülaktiline reaktsioon, mis avaldub enamasti mõne minuti (kuni tundide) jooksul pärast vaktsineerimist ja võib avalduda tugeva loiduse, kokkukukkumise, hingamisraskuse, krampide, näopiirkonna turse või tugeva sügelusena. Sellisel juhul pöörduda kiiresti kliinikusse tagasi.
ALUSTAMINE JA MIKS MITU KORDA
Vaktsineerimisega alustatakse enamasti 8-12 nädala vanuses.
Alguses saab kutsikas 4-nädalaste intervallidega mitu vaktsiini. Seda seetõttu, et emapiimaga saab immuunsust toetavad antikehad kaasa, kuid me ei oska öelda, millal täpselt emalt saadud immuunkaitse kaob. Liiga varasel vaktsineerimisel takistavad emapoolsed antikehad vaktsiini toimet ja pikaajaline immuunsus ei kujune välja. Emalt saadud immuunsuse kadudes, kuid enne looma enda organismi kujunenud immuunsuse teket, on loomake nakkushaiguste suhtes väga vastuvõtlik.
Kompleksvaktsiini korrates saame ära hoida olukorra, kus kutsikas või kassipoeg on mingi perioodi kaitseta. Viimane kompleksvaktsiin peaks olema tehtud, kui kutsikas/kassipoeg on vähemalt 16 nädalat vana, sest selleks ajaks on emapoolsed antikehad kadunud.